Tallinna radar uueneb – algasid uue radarisüsteemi paigaldustööd
Lennuliiklusteeninduse AS on alustanud Tallinna radari põhjalikku uuendamist, mille eesmärk on tagada kaasaegne, täpne ja häirekindel õhuruumi seirevõimekus. Tallinna radari välja vahetamine on osa mahukast seiretaristu uuendamise projektist, mille lõppeesmärk on võimaldada tuuleparkide arendamist Eestis. Projekt toetab jätkusuutlikku, ohutut ja sujuvat lennuliikluse korraldust Eestis ning kogu regioonis.
Video radarisüsteemi paigaldustöödest.
Enne radari paigaldustööde algust kaasajastati kogu radariobjekt koos hoonega ja selles olevate tehnosüsteemidega. Radari paigaldustööde esimese suurema verstapostina paigaldati radari torni otsa radari nähtavaim osa - uus antenn koos selle juurde kuuluvaga. Tegemist on olulise komponendiga uuendatavas süsteemis, mille kaudu kogutakse reaalajas teavet Eesti õhuruumis ja kaugemal liikuva lennuliikluse kohta ning edastatakse see lennujuhtidele.
„Alanud tööde tulemusena viime kogu radarisüsteemi tehnoloogiliselt uuele tasemele, mis võimaldab lennujuhtidel saada lennukite kohta rohkem, täpsemat ja ajakohasemat teavet. See tõstab otseselt nii lennuohutust kui ka teenuse kvaliteeti,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse tehnoloogiaosakonna projektijuht Viljar Vooremäe.
Uus tehnoloogia on lisaks paremale jõudlusele ka häirekindlam ning vähem tundlik tuuleparkide mõjule. Radar koos kombinatsioonis teiste seiresüsteemide kohandamise ja uuendamisega võimaldab pikemas plaanis hõlbustada tuuleenergia arendamist eelkõige Lääne-Eestis saartel ja avamerel.
„Käsil on kogu seiresüsteemi terviklik uuendamine,“ ütles Vooremäe. „Lennuliiklusteeninduse jaoks on projekti näol tegu ainulaadse võimalusega, kus saame toetada riiklikke kliima- ja energiajulgeoleku eesmärkide saavutamist tehes olulisi investeeringuid, et jätkata ohutu ja kvaliteetse teenuse osutamist.”
Uuendatud Tallinna radar võetakse lennujuhtimises kasutusse 2025. aasta sügisel. Vahepealsel perioodil on ohutu ja katkematu lennujuhtimisteenus tagatud ülekatet pakkuvate seireseadmete abil ning koostöös kohalike ja rahvusvaheliste partneritega.
Tegemist on mahuka ja strateegilise tähtsusega projektiga, mida viiakse ellu koostöös Kaitseministeeriumiga. Projekti kogumaksumus on 5,1 miljonit eurot ning seda rahastatakse täies mahus Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Kõik tööd peavad olema lõpule viidud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks.
