Koostöö
Tulles ühest kõige arenenumast ja uuenduslikumast digiühiskonnast maailmas, annab see meile teadmised ja jõu digitaalsete muudatuste elluviimiseks aeronavigatsiooni valdkonnas. Oleme hästi integreeritud rahvusvahelisse lennujuhtimisteenuste pakkujate kogukonda, kellega koos kujundame tuleviku lennuliikluse korraldamist Euroopa Liidus. Teeme koostööd lennundusvaldkonna tippekspertidega, et üheskoos luua uuenduslik, keskkonnaga arvestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum.
Meil on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, kellega koos töötame selle nimel, et lennundus oleks jätkusuutlik, ökonoomne ning jätkuvalt ohutu.
Organisatsiooniline kuuluvus
1992. aastal sai Eestist Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni ICAO 166. liige, mis tõi ühtlasi endaga kaasa kohustuse tagada oma riigi territooriumil rahvusvahelisele lennuliiklusele ICAO standardite ja soovitusliku praktikaga kehtestatud nõuetele vastav lennuvälja- ja lennujuhtimisteenus.
1995. aastal liitus Eesti Vabariik Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsiga (ECAC).
2000. aastal liitusime tsiviillennuliiklusteenust pakkuvate äriettevõtete rahvusvahelise organisatsiooniga CANSO.
2002. aastal liitusime Põhjamaade lennuliiklusettevõtete koostöögrupiga, mis alates 2007. aastast kandis nime Põhja-Euroopa lennuliikluse ettevõtete (North European ANS Providers – NEAP) koostöö. 2012. aastal reformiti koostöö ümber ärilistele alustele ja ta sai uue nime Borealis Alliance.
2012. aasta lõpus loodi Põhja-Euroopa funktsionaalne õhuruumiosa NEFAB (North European Functional Airspace Block), kuhu kuuluvad Norra, Soome, Eesti ja Läti.
2015. aastal liitus Eesti EUROCONTROL-iga
NEFAB koostöö
NEFAB-i* ehk Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa eesmärk oli luua Norra, Soome, Eesti ja Läti omavahelises koostöös Põhja-Euroopa funktsionaalne õhuruumiosa (FAB), kus teenuse osutamine klientidele on optimaalne, harmoniseeritud ning vastab nende ootustele ja vajadustele.
2017. aastal uuendatud ja NEFABi nõukogu poolt kinnitatud NEFAB lennuliiklusteenistuste koostöö strateegia aastateks 2018-2022 keskendub kuuele strateegilisele võtmevaldkonnale:
- Õhuruumi kasutamise parendamine
- Lennuliiklusteenuse arendamine
- Ühtse Euroopa taeva initsiatiivi ja SESAR rakendusprogrammi elluviimine
- Lennuliikluse ohutuse tagamine ja parandamine
- Lennuliikluse korralduse valdkonna süsteemne organiseerimine, arendamine ja koostöö arandamine
- NEFAB riikliku koostöö toetamine.
Selle strateegia alusel on koostatud NEFAB 5-aasta äriplaan (2018-2022) ja iga-aastased tegevuskavad ning eelarved. Nende elluviimine toimub NEFABi juhatuse eestvedamisel ja programmibüroo (PMO) korraldamisel. Konkreetsete projektide teostamiseks rakendatakse NEFABi lennuliikusteenistuste töötajaid või palgatakse eksperte.
Borealis koostöö
Möödunud aastal keskendus Põhjamaade aeronavigatsiooniteenuse osutajate liit Borealis vabalt planeerivate marsruutidega õhuruumi (FRA) loomisele, mis baseerub Põhja-Euroopa vabamarsruudi õhuruumi NEFRA ideoloogial ja põhimõtetel ning muudab NEFRA teise faasi plaanitud arendustegevused Borealis FRA projekti osaks.
Põhja-Euroopa ja Taani/Rootsi vabamarsruudi õhuruumialadele (NEFAB FRA ja DK/SE FRA) liituvad Iirimaa/UK funktsionaalsed õhuruumiosade ja Islandi lennuliiklusteenuse osutaja Isavia vastutusala baasil moodustatavad vabamarsruudi alad.
Borealis FRA Programmi elluviimiseks loodi juhtimisstruktuur, st juhtivkomitee, kes teostab programmi üldjuhtimist ning temaatilised grupid, kes töötavad välja dokumente, modelleerivad õhuruumi ja mängivad läbi simulatsioone, koostavad ohutushinnanguid ja rakenduskavasid.
Marsruudivaba õhuruumi juurutamist finantseeritakse lisaks omavahenditele Euroopa Liidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (Innovation and Networks Executive Agency – INEA) poolt SESAR kasutuselevõtu haldusasutuse (Deployment Manager – DM) raames loodud tugiüksuse ja veebikeskkonna kaudu.
Ühtne Euroopa Taevas
Single European Sky (SES) projekt kujutab endast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu ühisinitsiatiivi, mille eesmärgiks on luua üks ja ühtne Euroopa õhuruum tänase rahvuslikest riigipii ridest lähtuva õhuruumi korralduse asemel. Mis hõlbustaks lennuliiklusvoogude sujuvat kulgemist, suurendades seeläbi nii üldist lennuohutust, õhuruumi läbilaskevõimet, kui lennujuhtimise efektiivsust.
Projekti rakendamine on planeeritud etappidena. SES projekti elluviimise eest vastutavaks institutsiooniks on määratud Euroopa Komitee.
SES baasregulatsioonid võeti Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu poolt kasutusele 20.aprillil 2004.a ning milleks on: Raamregulatsioon, Õhuruumi regulatsioon, Teenuse pakkumise regulatsioon, Koostöö regulatsioon.
2004. aastal vastu võetud SES regulatsioon (SES I) ei andnud kriitilistes valdkondades oodatud tulemusi.
SES II paketi muudatused jõustusid 20. juulil 2009 Euroopa parlamendi määrusega PE-CONS 3640/09.
SES II põhimõtted rakendatakse läbi erineva taseme õigusaktide, mis teevad olulisi muudatusi lennuliikluse korraldamises, kasutatavas infrastruktuuris ja nende juurutamise aegades, püstitatavates eesmärkides ja nende mõõtmises. Need mõjutavad lennuliikluse korraldamise ärikeskkonda, kusjuures SES seotud õigusaktid, standardid ja kavad ei ole kaugeltki veel kõik valmis ja neid lisandub ka käesoleva äriplaani kehtivuse ajal ja nendega arvestatakse iga-aastaste eelarvete koostamisel.