Tehtud projektid
CPDLC lennujuht-piloot andmeside rakendamine
2014 aasta alguses ettevõttes käivitatud lennujuhi-piloodi vahelise andmeside (CPDLC*) projekti tegevus oli ajutiselt peatatud, tulenevalt ettevõttepoolsetest majanduslikest kaalutlustest ning jõustunud Euroopa komisjoni rakendusmäärusest 2015/310 (EASA soovitustest tingituna seab määrus CPDLC teenuse rakendamise nõude 3 aastat hilisemaks – uus tähtaeg on 5. veebruar 2018).
2015 aasta alguses otsustas EANS kasutada konsultatsioonifirma kaasabi CPDLC rakendamiseks (ATM süsteemi tehniline tugi, lennujuhtimiseks vajalikud protseduurid, AIP-s avaldamine ning lennujuhtide koolitused).
2016 aasta novembriks on sõlmitud leping mõlema CPDLC teenuse pakkujaga – SITA ning ARINC.
2017 aasta lõpuks on olemas ning testitud tehniline võimekus, lisaks on valmis lennujuhtide protseduurid ning lennujuhtidele mõeldud koolituskavad. 2018. aasta alguseks on planeeritud lennujuhtide koolitused ning LIVE testid.
2018 aasta veebruarist märtsi lõpuni viidi läbi koolitused lennujuhtidele.
Lennujuhi-piloodi vaheline andmeside rakendus 6. aprill 2018.
Lennuametiga on projekt koordineeritud ning vajaminevate dokumentide edastamine kokku lepitud.
Projekti rahastas Euroopa komisjoni CEF fond Call 2016 raames.
*CPDLC – Controller-Pilot DataLink
LARA rakendamine
Õhuruumi kasutamise alase informatsiooni edastamise süsteemi rakendamise protsess hoogustus Eestis 2012. aastal, mil alustati eeltööga õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning vastava süsteemi kasutuselevõtuks. Võrreldes saada olevate ASM-süsteemide parameetreid NEFAB-i** Target kontseptsiooni nõuetega, osutus eelistatuks EUROCONTROL-i LARA*.
Kuna samale seisukohale jõudsid ka teised NEFAB-i riigid, võeti FAB-i tasandil vastu otsus, et kõik neli riiki võtavad LARA kasutusele. Eesti puhul osutus ajutiseks takistuseks asjaolu, et LARA on tavakorras saadaval vaid EUROCONTROL-i liikmetele. 2015. aasta alguses EUROCONTROL-i täisliikmeks saamisega pälvis LARA kasutuselevõtt Eestis EUROCONTROL-ist täistoetuse.
Paindlik õhuruumikasutus ning seda toetav LARA süsteem omavad olulist rolli funktsionaalse õhuruumi osa trassivaba õhuruumi (FRA) projektis – need aitavad planeerimisfaasis optimaalselt eraldada tsiviil- ja militaarlennutegevust, vähendades seeläbi lennujuhtide operatsioonilist töökoormust; toetavad infovahetust lennujuhtimiskeskuse ja EUROCONTROLi kui võrguhalduri vahel ning tulevikus ka FAB-i naaberriikide, Soome ja Läti õhuruumi haldamise üksustega.
Projekti rahastas Euroopa komisjoni CEF fond Call 2014 raames.
* Local and Sub-Regional Airspace Management Support System (LARA)
**NEFAB- Põhja Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa
SESAR NORACON
2009. aastast osales EANS SESAR* arendustegevuses Põhja-Euroopa teenuseosutajate konsortsiumi NORACON liikmena. Huviorbiidis olid kaugjuhitava lennujuhtimistorni (rTWR ) projekt, õhuruumi ja lennutrasside arendamine, lennuväljade infosüsteemide ja personali arendamine.
Aastal 2011 autasustas SESAR JU ühisettevõte kaugjuhitava lennujuhtimistorni projekti (rTWR), kui kasutuselevõtuks kõige sobilikumat.
SESAR* (Single European Sky ATM Research) – Euroopa ühistaeva arendusprogramm
Marsruudivaba õhuruumi (FRA) rakendamine
Vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi (Free Routing Airspace – FRA) juurutamine on üks tähtsamaid SESAR* juurutamiskava projekte, olles üks kuuest SESAR katseprojekti raames eelisarendatavast lennuliikluse korraldamise funktsionaalsusest.
2013. a otsustasid kuue Põhja-Euroopa riigi – Taani, Rootsi, Norra, Läti, Soome ja Eesti – transpordiministrid rakendada vabamarsruudi õhuruum (FRA) nende riikide lennuliiklusteeninduste kontrollitavas õhuruumis
(ehk NEFRA alal) ja teha seda piiriülese pilootprojektina ennaktempos (12. novembrist 2015) ehk 7 aastat varem, kui Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega seatud kohustuslik tähtaeg (2022. a). Just oma piiriülese iseloomu ja marsruudivaba opereerimist toetava tsiviil-sõjalise paindliku õhuruumikasutuse sünkroniseeritud rakendamise tõttu on NEFRA projekt pälvinud Euroopa Liidu tasemel erilise tähelepanu.
NEFRA** rakendamine planeeriti kahes etapis, kus esimeses faasis (2015. a novembris) rakendunuks vabamarsruudi õhuruum olemasolevate süsteemi funktsionaalsuste tasemel ning teises faasis (2017. a lõpus) täiendavate võimekustega, milleks on mh muutuva marsruudiosa koordineerimine ja sõnumiedastus võrguhalduri vahendusel.
Õhuruumi paindlikku kasutamist, mis põhineb jagatud otsustamise printsiibil, olukorrateadlikkusel ning tulemuslikkuse mõõtmiseks vajalikul andmekogumisel, tagab eelmisel aastal edukalt rakendatud õhuruumi haldamise ja paindliku kasutamise tööriist (LARA – Local and sub-Regional Airspace Management Support System).
2015.a alguses ilmnenud mõningate tehniliste erisuste tõttu piirdus 12. novembril rakendatud lahendus siiski nelja riigi (Norra, Läti, Soome ja Eesti) lennuliiklusteeninduse vastutusalaga Põhja- Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa vabamarsruudi õhuruumi (NEFAB) kujul, kahes eraldiseisvas osas. Seda lahendust nimetati NEFRA esimese faasi esimeseks astmeks ja teise astme rakendamine planeeriti 23. juuniks 2016 Põhja-Euroopa (NEFAB ) ja Taani/Rootsi (DK/SE FAB ) funktsionaalsete õhuruumiosade vabamarsruudi alade ühendamise teel. Selle realiseerimist lihtsustasid oluliselt 2015. a jooksul teostatud simulatsioonid ja arendustööd protseduuride kohandamiseks, koostatud ohutushinnangud ja aeronavigatsioonilise teabe pakett ning läbi viidud töötajate koolitused ja kliendiüritused.
SESAR* – Single European Sky Air Traffic Managment Reasearch – Euroopa ühistaeva arendustegevuse programm
NEFRA** – North European Free Route Airspace – Põhja-Euroopa vabamarsruudi õhuruum
Tsiviil-sõjaline koostöö – Ämari lennubaasi lennujuhtimise arendamine
Ämari lennubaasi lennujuhtimise arendamine ehk Ämari projekt, käivitati aastal 2014. Projekti eesmärgiks oli Ämari lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise võimekuse loomine ning vastavate koostööprotseduuride ja Ämari õhuruumi kontseptsiooni väljatöötamine.
Projektitöö käigus:
- vaadati üle kogu õhuruumi struktuur;
- loodi Ämari lähiala (CTR);
- töötati välja Ämari lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenus ja -protseduurid;
- tehti ohutusalaseid hinnanguid teenusele;
- koolitati personal.
EANS-i poolt käivitus lähenemislennujuhtimisteenuse osutamine Ämari lennuvälja lähenemisalas 30. aprillil 2015. aastal.
Projekti raames rakendati Tallinna lennuvälja lähenemislennujuhtimisalas 3NM (meremiili) vähendatud hajutusmiinimumi, mis suurendas oluliselt läbilaskevõimet. Samuti rakendati samas alas sektoriseerimine (ARR/DIR), et vähendada Ämari projektiga kaasnenud töökoormust lähenemislennujuhtimise tööpositsioonidel.
Osalemine SHERPA konsortiumis
Aastatel 2011-2013 osales EANS SHERPA konsortsiumi* liikmena Euroopa komisjoni poolt algatatud SHERPA projektis, mida juhtis Euroopa satelliitteenuse osutaja (European Satellite Service Provider).
Koostöös Poola, Kreeka, Türgi, Bulgaaria ja teiste riikide teenuseosutajatega töötas EANS välja õhusõidukite GNSS** põhised vertikaalse juhtimisega lähenemise protseduurid *** ning osales rahvusliku suutlikkusel põhineva navigatsiooni**** plaani arendamisel. SHERPA projektis osalesid kõik Eesti huvigrupid: Lennuamet, AS Tallinna Lennujaam ja riiklik lennufirma Estonian Air. Tänu projektis osalemisele said EANS- i spetsialistid vajalikud teadmised ja võimekuse ise protseduure kujundada.
*SHERPA – Support ad-Hoc to Eastern Region with Pre-operational Actions on GNSS
**GNSS – Global Navigation Satellite System
***SBAS APV – Approach Procedures with Vertical Guidance
****PBN – Performance-based Navigation
Koostöö Venemaa ja Kaukaasia regiooniga
EANS omab rahvusvaheliste (nt ICAO) standardite Eestis juurutamise ning lennujuhtimisteenuste süsteemi välja töötamise kogemust. EANS on otsustanud jagada oma kogemusi sarnaste ülesannete ees seisvatele lennundusettevõtetele.
Koostöös Rootsis asuva konsultatsioonifirma Swedaviaga konsulteeriti Venemaa looderegiooni lennuliiklusteeninduse keskust. Samuti oli tihe konsultatsioonialane koostöö Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia Lennuametite ning lennuliiklusteenuste pakkujatega.
Taolise tegevuse üldisemaks eesmärgiks oli nii Venemaa kui Kaukaasia riikide lennundussektori seadusandlike baaside kaasajastamine, et viia need kooskõlla vastavate rahvusvaheliste nõuetega. Ettevõtmine, mille lõppeesmärgiks oli aidata kaasa ohutu ja efektiivse globaalse lennundussektori loomisele.
Konsultatsioonitegevus hõlmas kõiki lennuliiklusteeninduse erinevaid aspekte (st. lendude juhtimine, lennuinfo, meteoteenistus, sidesüsteemid, otsingu- ja päästeteenistus – ATC; AIS, MET, COM, SAR) ja oli üles ehitatud etappidena:
- Olemasolevate süsteemide hindamine;
- võrdlemine kehtiva ICAO poolt välja töötatud seadusandlusega;
- ettepanekute tegemine vajalike muudatuste, arengu- ja väljaõppeprogrammide osas.
EANS konsultatsioonitegevuse mõte oli toetada kogu lennundussektori kaasajastamist ning toimimisefektiivsuse tõstmist ülalnimetatud regioonides, seda nii seadusandluse kui pakutavate lennujuhtimisteenuste osas.
EANS konsultatsioonitegevus leidis ka ICAO ja IATA poolset igakülgset toetust. Oli tõeline väljakutse omada võimalust anda sedavõrd kaalukas omapoolne panus rahvusvahelise lennunduse infrastruktuuri välja töötamisse ja edasiarendamisse.
ISO 9001:2008
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) on oma töö korraldanud vastavalt ISO 9001:2008 nõuetele. Sertifikaat on välja antud sertifitseerimisfirma Bureau Veritas poolt ja see hõlmab aeronavigatsiooniteeninduse – lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse ja aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamist.
Uueks väljakutseks lähiajal on üleminek uuele kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO9001:2015