Seire

Seiretegevusse panustavad kaasajal radarid, ADS ja multilateratsioonisüsteemid:

• Radarid jaotatakse kasutatava tööpõhimõtte järgi primaar- ja sekundaarradariteks, millest viimased on tsiviillennunduses enamlevinud.

• Primaarradarid (PSR – Primary Surveillance Radar) võtavad vastu enda poolt välja kiiratud signaali peegeldusi, seega on need võimelised edastama informatsiooni kõikide liikuvate objektide (õhusõidukite) kohta, aga ka teatud ulatuses meteoinformatsiooni. Eestis kasutatakse tsiviillennunduses üht primaarradarit lennuvälja maapealse liikluse jälgimiseks.
• Sekundaarradarite (MSSR – Monopulse Secondary Surveillance Radar) korral saadetakse küsimuste pakett maapealsest seadmest õhusõiduki transpondrile, mis seejärel saadab formeeritud vastuse tagasi maapealsele radarile. Eestis on sekundaarradareid praegusel ajal kaks: Tallinna läheduses ja Lääne-Eestis. Eesti terviklikku õhupilti panustavad ka Soome ja Läti sekundaarradarid.
• Mode S (Mode Select) ehk selektiivpäringutega radar on sekundaarradarite tänapäevane edasiarendus. See radar võimaldab tänapäevaseid transpondreid küsitleda valikuliselt (sh teha ka erinevad päringud erinevatele transpondritele), andmevahetus on digitaalne ning varasemast oluliselt täpsem. Transpondri kaudu on võimalik edastada erinevaid pardaseadmete näite.

• ADS (Automatic Dependent Surveillance) korral edastab õhusõiduk maa-õhk andmevahetuskanalit kasutades pardal oleva GPS-i andmed lennujuhtimise tehnoloogiakeskusesse , kus neid töödeldakse ja lisatakse õhuruumi situatsiooni kajastava pildi koosseisu. Eestis kuuluvad ADS-B vastuvõtjad piirkondliku multilateratsiooni süsteemi (WAM ) koosseisu, kuid lennujuhtimiseks nende infot veel ei kasutata.

• MLAT (MultiLATeration) on tänapäevane vaste kunagistele hüperboolsetele triangulatsioonisüsteemidele. Multilateratsiooni korral võtavad neli või enam täpselt teadaolevates asukohtades paiknevat vastuvõtjat vastu õhusõiduki transpondri signaali. Signaali saabumise aeg fikseeritakse täpselt ning keskarvuti määrab vastuvõtjatest saabunud info alusel õhusõiduki (transpondri) täpse kolmemõõtmelise asukoha.

• Eestis on kasutusel kaks MLAT süsteemi – üks Tallinna lennuvälja maapealse liikluse jälgimiseks ning teine kogu Tallinna lennuinfopiirkonda kattev WAM (Wide Area Multilateration), mis muuhulgas võimaldab Mode-S teadete vastuvõttu.

Kuna seireallikaid on palju ja lennujuhtimiseks on tarvis terviklikku ja kogu infot hõlmavat õhupilti, on tarvis kõikidelt seireallikatelt laekuv info ühele pildile koondada ja selleks kasutatakse seireandmete töötlemise ja jagamise süsteeme.

Seireandmete töötlemise ja jagamise süsteem (tracker) – Eestis kasutatakse kaht teineteisest sõltumatut süsteemi (ARTAS – ATM suRveillance Tracker And Server ja MSTS – Multisensor Tracking System) viisil, mil ühe süsteemi rikke korral asendatakse see automaatselt teisega.