Uudised

28. septembril testiti Eestis taaskord droonide integreerimist linna keskkonda

Postitatud 10. Okt 2022

28. septembril jätkus Eesti Lennuliiklusteeninduse AS eestvedamisel järjekordsed demolennud GOF2.0 projekti raames, kus koostöös droonide arendajate ja tootjatega CAFA Tech Estonia, Threod Systems Estonia teostati mitmeid testlende erineva suuruse ja otstarbega droonidega Viimsis. Lendude käigus katsetati süsteeme ja tehnilisi lahendusi, mis on arendatud mehitamata lennuliikluse korraldamiseks linna keskkonnas ning droonide lennutegevuse toetamiseks kontrollitud ning kontrollimata õhuruumis.

GOF2.0

Testimised tehakse Euroopa ühisettevõtte SESAR 3 projekti GOF 2.0 mehitamata õhuliikluse süsteemide integreerimise raames. Lisaks Eestile toimuvad testlennud veel Austrias, Soomes ja Poolas. 

Juba 2023 aasta jaanuaris jõustub uus Euroopa Liidu ülene U-space õigusraamistik, mis reguleerib mehitamata lennuliikluse korraldamist ja näeb ette täiustatud mehitamata lennunduse tarbeks mõeldud süsteemide kasutusele võtmise. Täna on Eestis ja enamikus Euroopa riikides vaja linnaoludes droonilennu jaoks taotleda luba vähemalt 3 tööpäeva ette. Paraku muutuvad ilmastikuolud ja äriline vajadus kiiresti, mistõttu on mitu päeva ette planeerimine ebaefektiivne.

Uued, projekti GOF 2.0 raames arendajate poolt välja töötatud süsteemid võimaldavad droonilennutajatel õhuruumi kasutada paindlikult ja muudatusi saab juba väljastatud lennuplaani teha alates taotluse esitamisest. See peaks oluliselt kiirendama droonilendude koordineerimist ja kooskõlastamist lennujuhimisüksustega piirkondades, kus see peaks vajalikuks osutuma. 
Eesti drooni- ja robootikaettevõtte CAFA Tech juht Tanel Järveti sõnul teostavad droonid juba täna peaaegu 100% kommertslendudest automatiseeritult. Selleks, et tagada ohutus kõigile õhuruumi kasutajatele on vaja ühtseid juhtimissüsteeme.
„Oleme erinevaid mehitamata lennundusele mõeldud süsteeme testinud alates 2019. aastast ning tänaseks oleme CAFA Techi droonide C2 juhtimissüsteemid integreerinud mehitamata lennunduse süsteemiga. Arendustöö tulemusena on meie droonide asukohad reaalajas nähtavad ühtses lennujuhtimissüsteemis kõikidele õhusõidukitele,“ selgitas Tanel Järvet

Lisaks paindlikkusele võimaldavad välja töötatud tehnilised lahendused integreerida mehitamata lennunduse tavalennundusega ja droonide asukohad on samuti raalajas jagatavad ning seda infot saab kasutada lennuliikluse korraldamiseks ja mehitatud lendudega koordineerimiseks. Samuti toimub droonide lennuplaanide esitamine, aktsepteerimine, muudatuste tegemine ja õhuruumi hoiatuste kuvamine automatiseeritult ning info muutunud olukorras õhuruumis ja lennuliikluses jõuab droonipiloodini koheselt.

See tähendab, et kui näiteks sama hoone juurde soovib samal ajal lennata meditsiinihelikopter või pakiveo droon, siis uus süsteem võimaldab automaatselt lükata pakiveo drooni lendu edasi näiteks 20 minutit, kuni meditsiinihelikopter on piirkonnast lahkunud.

Arvestades kui jõudsalt droonindus areneb ja laieneb teistesse valdkondadesse, siis on taoline paindlik õhuruumi kasutus muutunud täna juba hädavajalikuks ning on viimane aeg siduda droonid muu õhuliiklusega. 
Lennuliiklusteeninduse ASi projektijuhi Maria Tamme sõnul on U-space vajalik selleks, et kiirendada mehitamata lendude lennueelset kooskõlastust ning eelkõige toetada neid lende, mis toimuvad väljaspool otsenähtavust ja jagavad õhuruumi mitmete teiste kasutajatega, sealhulgas mehitatud õhusõidukitega. „U-space võimaldab meil droonilende ühtsesse õhuruumi integreerida selliselt, et need lennud toimuvad ohutult ja turvaliselt, toetades samaaegselt ka ettevõtete ja käitajate reaalseid vajadusi. Selleks on tarvis, et mehitatud ja mehitamata lennundussüsteemid omavahel suhtleksid ja vahetaksid lennutegevuseks vajalikku infot kõigile osapooltele, võimaldades õhuruumi paindlikku kasutamist“, sõnas Maria Tamm.

Projekti GOF 2.0 mehitamata õhuliikluse süsteemide integreerimist jagatud õhuruumiks toetab Euroopa õhuliikluse juhtimisega seotud uurimis-ja arendusprojektide koordinaator SESAR 3 JU

Projekti koordineerib Lennuliiklusteeninduse AS, kellega koos osalevad projektis kokku 15 ettevõtet: Airbu, Aviamaps, CAFA Tech, Dimetor, Droneradar, EHang, Fintraffic ANS, Frequentis, Poznan Supercomputing and Networking Center, Polish Air Navigation Services Agency, Robots Expert Finland, Threod Systems Estonia, Unmanned Life, Vaisala Oyj.