Eesti liigub masinloetava lennundusinfo suunas
Eesti on peagi astumas lennundusteabe digitaliseerimisel uude ajajärku, kus senised käsitsi loodud kiireloomulised lennundusteated ehk NOTAMid hakkavad liikuma digitaalselt ja muutuvad masinloetavaks. Riiklik lennuliikluse korraldaja ehk Lennuliiklusteeninduse AS teeb selleks ettevalmistusi, olles äsja sõlminud koostöölepingu rahvusvahelise tehnoloogiaettevõttega Frequentis.
Lennuliiklusteeninduse (EANS) juhi Ivar Värki sõnul toetab lennundusteabe digitaliseerimine ja efektiivsem infovahetus kaasaegsema ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelisema teenuse pakkumist. „Astume suunas, kus lennundusteave liigub automaatselt, täpselt ja masinloetavalt – nii saame pakkuda oma klientidele ja partneritele veelgi kiiremat ja kvaliteetsemat teenust. Selleks võtame kasutusele infotehnoloogia parimad praktikad.“
DigiNOTAM on osa Euroopa lennunduses kohustuslikuks muutuvatest andmepõhistest ehk SWIM (System Wide Information Management) teenustest. Sisuliselt pakub SWIM teenus lennundusandmete, näiteks lennugraafikute, ilmastikutingimusete ja õhuruumi seisundite info vahetamist reaalajas erinevate süsteemide vahel, tagades ühtse ja ajakohase ning kergesti ligipääsetava teabe kõigile asjaosalistele.
Mis muutub?
“Traditsiooniline, suures osas käsitsi töödeldav NOTAM teade asendub järk-järgult digiNOTAM-lahendusega, kus lennundusalane info – näiteks ruleerimistee, lennuraja sulgemised või ajutised õhuruumimuudatused – edastatakse struktureeritud andmepaketina süsteemide vahel ilma käsitsi sekkumiseta. Teave liigub reaalajas ja väheneb inimlike vigade risk,” selgitas EANSi lennundusteabe osakonna juht Kalmer Sütt.
Tehniline arendus, mida aitab läbi viia Frequentis, keskendub digiNOTAM stsenaariumite loomisele – tüüpsündmuste (näiteks navigatsiooniseadmete hooldus, piirangualade loomine ja aktiveerimine) kirjeldamisele kindlas andmeformaadis. “2025. aasta lõpuks peab Eesti olema valmis vähemalt kaheksa sellise stsenaariumi kasutuselevõtuks. Arendus toimub osana rahvusvahelisest ACADIA projektist, mille eesmärk on harmoniseerida digitaalsed lennundusteenused kogu Euroopas,” lisas Sütt.
Innovatsioonist standardiks
Alates 1. jaanuarist 2026 muutub digiNOTAM Euroopa Liidus kohustuslikuks, olles üks SWIMi keskseid teenuseid. See tähendab, et lennundusinfo peab olema kättesaadav mitte enam dokumentidena, vaid teenusena – reaalajas, standardiseeritud ja masinloetaval kujul. Üleminekuperioodiks kuni aastani 2032 jääb paralleelselt kehtima ka seni kasutuses olev traditsiooniline NOTAMite edastamise süsteem.
