Eestis testitakse linnalennunduse tulevikumasinaid
Septembri jooksul viib Lennuliiklusteenindus koostöös droonide arendajate ja tootjatega CAFA Tech Estonia, Threod Systems Estonia ja EHang läbi erineva suuruse ja otstarbega droonide testlennud Tartus, Tallinnas ja Tallinna-Helsinki vahelisel liinil. Projekti raames katsetatakse erinevaid tehnilisi lahendusi mehitamata lennuliikluse korraldamiseks. Lisaks Eestile toimuvad testlennud veel Soomes, Poolas ja Austrias.
Katsetused algavad 2. septembril Tartus ja jätkuvad 13. septembril Tallinnas. Mõlemas linnas sooritavad erineva suuruse ja võimekusega droonid mitmeid lende, et testida tulevikulahendusi linnakeskkonna transpordi täiendamiseks. Näiteks katsetavad linnaruumis lendamist õhutaksod, pakiveodroonid, keskkonna kaardistamise ja seirega tegelevad masinad.
„Tahame katsetada, kuidas toimib droonide ja mehitatud õhusõidukite poolt jagatud õhuruum tiheda liikluse korral. Droonide testlennud aitavad paremini mõista, kuidas siduda mehitamata liiklus tänase õhuruumiga, kus juba tegutsevad erinevad õhusõidukid. Enne, kui asume droonilennundust tempokamalt arendama, peame veenduma, et see on turvaline ning ei sega olemasolevat õhuliiklust,” rääkis Lennuliiklusteeninduse tehnika- ja äriarenduse valdkonna juht ja juhatuse liige Jaanus Jakimenko. ”Juba lähitulevikus võiks pakivedu ja taksondus liikuda taevasse. Mehitamata lennundusest võiks tulevikus saada arvestatav transpordiliik. See aga eeldab nii lennuliikluse kui mehitamata õhusõidukite sulandumist teiste transpordiliikidega, kus droonid saavad lennujaamade, sadamate, rongi-ja bussijaamade ning muude transpordisõlmede kõrval osaks transpordiahelast. Linnakeskkonnas lisandub droonide lennutegevuse puhul ka maapealsete teguritega arvestamine, näiteks lennatakse inimeste kohal ja majade vahel.”
Tallinnas teeb lühilennu üle Kopli lahe Politsei- ja Pääsetameti Süsta tänaval paiknevast baasist Haven Kakumäe sadamasse kahele inimesele sobilik mehitamata õhutakso. Väiksemad droonid sooritavad pakiveolende, katsetavad maapealse infrastruktuuri seiret ja kaardistamist ning täidavad ka muid ülesandeid. 21. septembril sooritatakse testlend Helsinkist Tallinnasse, kus koos lendavad pakiveodroon ja vesilennuk.
Droonindus ja õhtuaksod on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning see loob uusi võimalusi, kuidas logistiliselt siduda linna seda ümbritseva keskkonnaga, hõlmates nii äärelinnu, maapiirkondi kui muid olulisi logistikakeskuseid. COVID-19 olukord on andnud täiendava tõuke valdkonda arendada ning võtta kasutusele kontaktivabu võimalusi tavapärase elu jätkamiseks piiratud tingimustes.
Eesti drooni- ja robootikaettevõtte CAFA Tech juht Tanel Järvet ütleb, et droonid teostavad juba täna peaagu 100% kommertslendudest automatiseeritult, samas isejuhtivate autode saabumist on oodata alles 10 aasta pärast. “Piisab, kui saame tõusta maapinnast 30 meetri kõrgusele ja liiklust ei takista enam ei jalakäijad ega hooned. Peame ainult suutma koordineerida õhuruumis lennumarsuudid teiste droonide ja lennukitega, mis samas piirkonnas lendavad,“ sõnas ta.
Projekti GOF 2.0 mehitamata õhuliikluse süsteemide integreerimist jagatud õhuruumiks toetab Euroopa õhuliikluse juhtimisega seotud uurimis-ja arendusprojektide koordinaator SESAR JU.
Projekti koordineerib Lennuliiklusteenindus ja kokku osalevad projektis 15 ettevõtet: Airbus Urban Mobility, Aviamaps, CAFA Tech, Dimetor, Droneradar, EHang, Fintraffic ANS, Frequentis, Poznan Supercomputing and Networking Center, Polish Air Navigation Services Agency, Robots Expert Finland, Threod Systems Estonia, Unmanned Life, Vaisala Oyj.
Rohkem infot projekti kohta on leitav GOF 2.0 leheküljelt siit.