Kuidas korraldatakse õhuliiklust Rally Estonia ajal?
Rally Estoniat pääseb koroonaviiruse leviku tõttu raja äärde jälgima vaid 16000 fänni, teistel tuleb tugineda kaamerapildile, mida edastatakse parima ülevaate saamiseks õhust nii kopterite pealt, maapealsete kui ka võistlusautode pardal asuvate kaamerate abil. Maailmatasemel videopildi edastamine pole aga ainuke põhjus, miks ralliradade kohal võib tiirlemas näha ligi 20 õhusõidukit.
„Rally Estonia raames tuleb koordineerida ligi 20 õhusõiduki ohutut liiklemist võrdlemisi väikses alas. Arvestada tuleb sellega, et õhusõidukid on erinevad ning õhus ka erinevatel põhjustel,“ ütles Lennuliiklusteeninduse AS (Estonian Air Navigation Services – EANS) lennuinfo osakonna juhataja Kalmer Sütt. Katsete vahetuses läheduses toimetab WRC filmimiskopter, mis liigub mööda kindlat trajektoori, et üle maailma pakkuda parimaid kaadreid rajalt. Katselt katsele liiguvad ka kümmekond kopterit klientidega, kellel on plaanis kõik ralli katsed oma silmaga ära näha ning on väga suur tõenäosus, et nad tahavad seda teha korraga, kuna enamuse soov on ära näha esimese otsa masinad (WRC klass). „Kliente lennutavate kopterite jaoks on korraldaja ette valmistanud spetsiaalsed maandumisplatsid, mis asuvad katsete vahetus läheduses. Lisaks peame valmis olema päästekopteri liikumistele ja drooniseire tegevustele. Kõikide õhusõidukite liikumist monitoorime alates õhku tõusmisest kuni maandumiseni, et tagada nii pilootide kui pealtvaatajate turvalisus,“ lisas Sütt.
Lennuliiklusteeninduse ASi lennuinfo osakond on ette valmistanud ja välja andnud AIPi (Aeronautical Information Publication – AIP e. lennundusteabe kogumik) lisa, millega kehtestati ralli toimumise alale lendamise piirangud. „Koostasime protseduuride ja ala kaartide paketi pilootidele ning leidsime võimaluse sidepidamiseks Raadil asuvast võistluskeskusest nii kopteritega kui maandumisplatsidel asuvate platsi koordinaatoriga, kes aitavad kopterite maandumiskoha märgistamine ja platsil parkimise korraldamisel. Õhusõidukid tegutsevad ralli alal enamjaolt kontrollimata õhuruumis, kus me lennujuhtimisteenust ei osuta. Arvestades aga Lõuna-Eesti maastikuga, ralli ala kompaktsusega ja võimalusega, et varasügisene ilm võib pilvede kõrguse suhteliselt alla viia, püüame nii kogenud lennujuhtide kui ka tehnoloogia (kõikidel õhusõidukitel on peal GPS saatja, mis on võistluse juhtimiskeskuses näha) abiga olla neile abiks, et võistluste alas lendamisega seoses ebamugavaid situatsioone ei tekiks. Peamine vastutus on siin siiski pilootidel ja nende professionaalsel suhtumisel,“ selgitas Sütt lennutegevuse korraldamist ralli ajal.
Ralli ajal muutub ka Tartu lennujaama töökorraldus. „Ralli ajaks tegime kokkuleppe Lennuakadeemia ja Pakker Avioga, et nad peatavad õppe- ja treeninglendude toimumise Tartu lennuväljal. Lisaks on Tartu lennujaam erandkorras ralli ajal avatud 24/7 ning Tartu lennujuhid on valmis suurenenud liikluskoormuseks,“ tõdes Sütt.
Loata lendavad droonid kõrvaldatakse
Lennuohutuse tagamiseks tehakse tihedat koostööd ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Teadaolevalt lubab antud üritusel kohal olla ka Lennuamet. „Suurürituste puhul, nagu Rally Estonia, on kehtestatud lennukeelutsoonid, et inimeste pea kohal lendavad õhusõidukid ohtu ei tekitaks pealtvaatajatele ega ka teistele õhus viibivatele sõidukitele. Droone võivad nõuetekohase kooskõlastuse ja lennujuhi loa olemasolul lennutada ainult Rally Estonia korraldusega seotud isikud. Ilma loata lendavad droonid me kõrvaldame ning lennutaja suhtes kohaldatakse vastutust seaduses ettenähtud korras,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Kert Kotkas, tuletades meelde, et ilma loata lennutatud drooni tõrjumisega kaasneva kahju eest vastutab drooni lennutaja ehk piloot. „Nii nagu mehitatud õhusõiduki puhul on lendamise vastutus piloodil, nii on see ka mehitamata õhusõiduki puhul,“ lisas ta.
PPA esindaja sõnul on teadlikkus üritustele kehtestatud piirangutest droonilennutajatele suurenenud, kuid tihedas koostöös Lennuametiga jätkatakse teavitustöö tegemist. „Droonihuvilisi tuleb Eestis aina juurde, kuid õhuruum on meil üks ning peame ohutult siin kõik koos toimetama, võttes arvesse ka maapinnal toimuvat, “ sõnas Kotkas.