Lennuliiklusteeninduse AS ja Cybernetica AS jätkavad kaugjuhitava lennujuhtimisüksuse arendamist ja turundamist välisturgudele
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) ja Cybernetica AS sõlmisid koostöölepingu, mille raames jätkatakse irdtorni ehk kaugjuhitava lähilennujuhtimisüksuse (Remote Tower) süsteemi arendamist ning turundamist välisturgudele. Irdtorni arendustegevused ning esmased rakendused toimuvad Eestis, kuid süsteemi müük on suunatud madala liiklustihedusega lennuväljadele üle maailma.
„Kaugjuhitav lennujuhtimisteenus tähendab seda, et lennujuhi töökoht ei pea enam asuma teenust vajava lennujaama vahetus läheduses. Edasiarendamise käigus töötatakse välja videoanalüütika lahendus (visual tracking), mis toob video kaudu lennujuhile nähtavale liikumised, mille kaamera tuvastab,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse AS tegevjuht Ivar Värk lisades, et sealjuures on tarkvara õpetatud välja tooma ainult olulist liikumist nagu näiteks õhusõidukid, autod, inimesed ning samas eristama ebaolulise nagu pilvede liikumine. Kaugjuhitavat lennujuhtimisteenust plaanitakse Eestis rakendada esialgu Kuressaare lennuväljal, hiljem lisanduvad Pärnu, Kärdla ja Tartu lennuväljad.
„Meil on väga hea meel näha pikaajalist ja usaldusväärset koostööd EANSiga lepinguks kujunemas. See on oluline nii EANSi kui irdtorni süsteemi kasutaja kui ka Cybernetica kui tehnilise arendaja vaates. Edukate arendus- ja müügitegevuste põhjal võime kindlad olla, et uudne kontseptsioon vastab igati lennuliiklusteenindajate tänastele nõudmistele ja saab tulevikus täitma meie ühist eesmärki pakkuda lahendusi lennunduse turvalisuse tõstmisel nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ ütles Cybernetica juhatuse liige Rein Haavel.
Videoanalüütika koos juba olemasoleva seireinfo integratsiooniga videopresentatsioonil pakub lennujuhile informatsiooni lihtsustatud ja kiirendatud kujul, mis traditsioonilises lennujuhtimistornis samal viisil võimalik ei ole. Lisaks suurendavad sellised uued funktsioonid lennujuhtide situatsiooniteadlikkust.
Seniste süsteemi testimiste raames on läbi viidud Tartu lennuvälja irdtorni nn varioperatsioonid, mille käigus hinnati tehnilist teostust ja uue töökeskkonna mõju inimtegurile. „Lennujuhtidelt testimiste käigus saadud ettepanekuid on arvestatud võimalikult suurel määral ka edasiarenduses,“ ütles Värk.
Irdtorni kontseptsioon võimaldab madala liiklustihedusega lennuväljadel osutada lennuliiklusteenuseid paindlikumal ja kuluefektiivsemal viisil. „Lennuvälju, kus vajadus sellise teenuse järele, on tuhandeid ̶ räägime siis lennuväljadest, mis on kasutatavad näiteks ainult suveperioodil (saared) või lennuväljadest, mis asuvad raskesti ligipääsevates kohtades. Majanduslik efekt on seda suurem, mida rohkem lennuvälju koondatakse ühte keskusesse – eeldatav võit tuleb lennujuhtide tööaja efektiivsemast kasutamisest,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse AS tegevjuht turundustegevuste tagamaid.
„Ülemaailmne lennutranspordi areng esitab lennujuhtimisteenuste pakkujatele üha uusi nõudmisi ja vajab innovaatilist lähenemist, mida irdtorn kahtlemata on. Meie suutlikkus pakkuda madalate kuludega skaleeritavat ja kõrgetele turvalisuse kriteeriumitele vastavat lahendust, muudab selle kättesaadavaks täiesti uuele sihtgrupile rahvusvahelisel turul,“ lisas Cybernetica seiresüsteemide osakonna müügijuht Martin Link.
Irdtorni kontseptsiooni, süsteemi prototüübi ja esimese versiooni väljatöötamist alustati Cybernetica ASi ja EANSi koostöös 2016. aastal, tuginedes ühe poole lennundusalasele oskusteabele ja teise poole pikaaegsele kogemusele tarkvaraarenduses.