Valitsus otsustas suurendada Lennuliiklusteeninduse omakapitali 10 miljoni euro võrra
Tänasel kabinetiistungil otsustas valitsus suurendada Lennuliiklusteeninduse aktsiakapitali 10 miljoni euro võrra, et finantseerida ettevõtte arendustegevusi uutes ärivaldkondades, toetada investeeringuid ning tagada jätkusuutlik kapitalistruktuuri säilimine majanduslikult keerulisel ajal.
Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on kindlustada ettevõtte majandustegevus ja vajalikud käibevahendid viirusekriisist tingitud negatiivse seisu tõttu lennundussektoris.
Lennuliiklusteenindus vajab täiendavat aktsiakapitali, et hoida ettevõtte omakapitali määr tasemel, mis võimaldaks investeerida ning tagaks ettevõtte krediidivõime. Järgneva nelja aasta jooksul plaanib ettevõte investeeringuid summas 24 miljonit eurot.
Kavandatav investeering võimaldab jätkata piiriülese õhuruumi liitmise programmiga koostöös Soome ettevõtte Fintraffic ANSiga, teha arendusi lennuliiklusteenuse digitaliseerimiseks ning lisaks tagab investeering riiklikud tegevused mehitamata lennuliikluse ja taristu arendamisel.
„Mullu oli kogu lennundus keerulises olukorras ning lennuliiklus langes üle poole võrra. Seetõttu nägime juba toona ette aktsiakapitali suurendamise, mis oli seni jäänud vormistamata,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Nüüd saab lennuliiklusteenindus teha vajalikud investeeringud ettevõtte kasvuks ning juba järgmisel aastal ühendada lennujuhtimine Soomega ning investeerida droonindusse, et olla valmis valdkonna arenguteks,“ lisas Aas.
Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimehe Ivar Värki sõnul on investeeringud peamiselt seotud 2025. aastal rakenduva Euroopa Ühtse Taeva eesmärkide täitmisega, mille esimeseks verstapostiks on Eesti ja Soome õhuruumide liitmine ning ühise lennujuhtimisteenuse osutamise käivitamine 2022. aasta kevadel koostöös Soome lennuliiklusteeninduse Fintraffic ANSiga.
„Õhuruumide liitmise projekt sai alguse neli aastat tagasi ja nüüd oleme jõudnud projekti lõppfaasi. Projekti käigus tuleb meil teha olulisi investeeringuid lennujuhtimissüsteemide uuendamiseks,“ selgitas Ivar Värk.
Arenduste tulemusena ühendatakse Eesti ja Soome lennujuhtimise kõneside ja infosüsteemid ning luuakse Eesti ja Soome ühine regionaalne teenistus, mis töötab tulevikus ühise juhtimise all, kuid kahes linnas. Selline korraldus annab säästu ka lennukompaniidele, mis saavad võimaluse valida ratsionaalsema marsruudi ning seeläbi kokku hoida kütust. Plaanide kohaselt hakkaksid Vantaas asuvad Soome lennujuhid aeg-ajalt koordineerima lennuliiklust Eesti õhuruumis ning Tallinnas tegutsevad Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhid Soome õhuruumis. Piiriülene koostöö Eesti ja Soome vahel aitab olulisel määral vähendada CO2 jalajälge, muudab lendamise ökonoomsemaks ja ühtlasi ka ohutumaks ning suurendab õhuruumi läbilaskevõimet.
„Lennundus on täna murrangulises faasis. Kogu lennujuhtimisturg on avanemas ja selleks, et konkurentsis püsida tuleb teha olulisi muudatusi nii ärimudelites kui ka süsteemides. Klient tahab lennata otse ja ilma piiranguteta ning seetõttu tulebki rakendada piiriülest lennujuhtimist ning lõpetada regionaalne lennujuhtimine. Eesti on tuntud kui digi- ja innovatsiooniriik, mis annab meile võimaluse olla teistest sammu võrra ees. Eesti-Soome ühine õhuruum ja teenuse pakkumine on piloodiks teistele riikidele, “ rääkis Värk.
Lennuliiklusteeninduse AS on uue põlvkonna lennujuhtimisteenuste pakkuja Eestis, mille peakontor asub Tallinnas. Pakume ohutuid ja tõhusaid lennujuhtimisteenuseid koos lennuliikluse korraldamise konsultatsioonide ja koolitusteenustega. Lennuliiklusteeninduse AS tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ja ettevõtte ainuomanikuks on Eesti Vabariik.